Käitlejaks on Maardu Terminal AS aadressiga Nõlva tn 13 Tallinn.

Kaardil olevate tsoonide kaugused on järgnevad:

  • Ehitistele – 169 m;
  • Inimelule – 386 m.

Ohuala keskpunktiks on territooriumil asuv heledate naftasaaduste laadimisestakaad.

Ohuala keskpunktiks on territooriumil asuv heledate naftasaaduste laadimisestakaad.

Maardu Terminal AS Nõlva tn 13 territoorium on suurõnnetuse ohuga ala ja me kinnitame, et oleme esitanud kõik „Kemikaaliseaduse“ alusel nõutavad dokumendid ning omame tegevusluba antud alal. Eelnevast tulenevalt on meil täidetud pädeva asutuse teavituskohustus.

Ettevõtte territooriumi iseloomustus

Terminal asub Harjumaal, Tallinnas aadressidel Nõlva tn 13 – 38 413 m2 (78408:807:0031) ja raudteede osa Nõlva 13c – 16 752 m2 (78408:807:0008).

Territooriumil asuvad tumedate naftasaaduste ja pilsivete mahutipark, bensiini ja diislikütuse mahutipark, õlilaod, raudtee haruteed tsisternvagunite laadimisestakaadidega, tsisternautode laadimisplatsid ning hooned ja rajatised, mis on seotud terminali teenindamisega.

Põhja suunal paikneb Petromaks ettevõtete grupp. Ida suunal asub Veeteede Amet. Lääne suunal mootorikütuste laod ning lõuna suunal väiksemad ettevõtted. Kogu kinnistu on piiratud aiaga.

Lisaks käitisega seotule, asuvad kinnistul lisaks edela nurgas välja renditud mineraalõli laod. Kinnistu kirde nurgas tegutseb 1000m2 alal AS Green Marine ohtlike jäätmete kogumispunkt ja mobiilne tehnoloogiline käitluskeskus.

Lähimad elamud Tööstuse tänaval, minimaalselt 150 m kaugusel lõuna suunal. Teistes suundades elamuid läheduses ei ole.

Meri piirab objekti eemalt kolmelt küljelt – lääne suunas jääb Lahesuu sadam ca 200 m kaugusele, ida suunale jäävad Hundipea ja Miinisadam ca 300 m kaugusele, põhja suunal on meri ca 180 m kaugusel.

Territooriumile pääseb Tööstuse tänava kaudu Nõlva tänavalt Nõlva ja Lume tn hargnemiskohas pääslahoone juurest, kus on peavärav; tagavara väljapääs on krundi põhjapiiril pääsuga Nõlva tänavale. Värav kaile pääsuks asub krundi kirdenurgas. Kolm raudtee haruteede väravat asuvad krundi lääneküljel. Üks harutee läbib krunti ja väljub kagunurgast Miinisadamasse. Territooriumil on ringtee ümber mahutipargi, mis tumedate ja heledate naftasaaduste mahutite vahel on ühendatud. Terminali kõik teed ja platsid on kõvakattega.Suurem osa objekti sõlmpunktides (tsisternautode laadimisestakaadid, raudtee laadimisestakaadid, mahutipargid, katlamaja) toimuvate tulekahjude korral jäävad ohualad objekti territooriumi piiridesse. Nimetatud sõlmpunktides suurimad ohualad on lombitulekahjude korral ning eriti ohtlik ala ühelgi juhul ei välju objekti piiridest. Väga ohtlik ala ulatub heledate naftasaaduste mahutipargi lombitulekahju korral Nõlva tn 9c-ni, samuti jääb maagaasi lekke korral ohupiirkonda osaliselt nimetatud kinnistu.

Ohtlik ala eelnevalt väljatoodud sõlmpunktide tulekahjude korral ulatub Lume tn 7 kinnistuni tsisternautode laadimisplatsi lombitulekahju ning tumedate naftasaaduste mahutipargi lombitulekahju korral. Tumedate naftasaaduste mahutipargi lombitulekahju korral ulatub inimesti ohustav ala ka Nõlva tn 13a-ni. Heledate naftasaaduste mahutipargi lombitulekahju inimesi ohustav ala hõlmab ka Nõlva tn 9, 9a, 11a, 13f ja 13e.

Kõik eelnevalt nimetatud kinnistute puhul ei ole tegemist elualadega. Peamiselt on tegemist laohoonetega. Põhja suunal asub Petromaks ettevõtete grupp.

Eraldi teistest sõlmpunktide tulekahju õnnetustest kujutab suurimat ohtu tsisternauto tsisternis keeva vedeliku (bensiini) paisuva aurupilve plahvatus (BLEVE). BLEVE korral ulatub ohtlik ala ida-, lääne- ja põhja suunal mereni. Nimetatud alasse jäävad peamiselt laohooned ning sadamakaid. Kagu, edela ning lõuna suunale jäävad elamud. Ohualasse jäävad elamutest Tööstuse tn 60 – 88 ning Tööstuse tn 81 – 93, neist viimased on ohualas osaliselt.

Tegevuse iseloomustus

Ettevõtte tegevuseks on vedelkütuste käitlemine: põhitegevuseks vedelike ladustamine. Ettevõtte territooriumil onpeamised tehnoloogilised operatsioonid  järgmised:

  • laadimisoperatsioonid raudteetsisternide, tsisternautode, tankerite ja mahutite vahel
  • hoiustamine mahutites
  • soojusenergia tootmine käideldavate tumedate naftasaaduste soojendamiseks
  • pilsivee puhatamine

Terminalis on naftasaaduste, peamiselt raske kütteõli, bensiini ja diislikütuse, hoiustamiseks 22 maapealset mahutit. Bensiini saab korraga hoiustada 12 550 m³, bensiinimahutid on varustatud ujuvkatusega. Diislikütust saab korraga hoiustada kokku 17 710 m³. Tumedaid naftasaaduseid ladustatakse 5 maapealses mahutis, kogumahuga 13 400 m³. Heledatele naftasaadustele on lisaks 23 väiksemat mahutit kogumahuga 1212 m³.

Tankeritelt ümberlaadimiseks kasutatakse kaid nr 34, mis paikneb objektist 200 m kaugusel kirde suunal. Korraga on võimalik laadida ühelt tankerilt, millelt pumbatakse maapealset torustikku kasutades terminali mahutitesse vastavat kütust. Laadimiskiirus on kuni 600 m³/h ja tankeri suurus kuni 3000 DWT.

Raudteetsisternide laadimiseks on 15 laadimiskohta kahel estakaadil, üks estakaad 6 laadimiskohaga tumedatele naftasaadustele ning teine estakaad 9 laadimiskohaga heledatele naftasaadustele. Tsisternvaguneid tühjendatakse alt. Tsisternvagunite täitmine toimub ülalt. Tumedaid naftasaadusi soojendatakse auruga, kus kütus isevoolselt liigub maa-alusesse mahutisse (2 tk) ning sealt pumbatakse edasi mahutitesse. Soojendamine toimub nii estakaadil kui maa-alustes mahutites.

Tsisternautode laadimisplatse on 4, laadimiskohti kokku 5. Bensiini laadimisel kasutatakse Vacono täisautomaatne membraaniga separeerimisel märgpuhastusel põhinevat aurude tagastamise seadet VRU-35.

Ettevõtte käitisele lisaks teostab territooriumil AS Green Marine pilsivete ning naftasaadustega reostunud vee vastuvõtmist laevadelt ja ettevõtetelt ning selle puhastamist.

Töörežiim: kuni seitse päeva nädalas.

Ettevõtte sisene ressurss õnnetuste võimalike tagajärgede leevendamiseks:

Reostuse likvideerimiseks:

  • Absorbent: väiksemate lekete likvideerimiseks;
  • Kogu territooriumil on äravool õlipüüduritesse.

Tulekahju kustutamiseks:

  • Tulekustutid territooriumil ja hoonetes;
  • Sprinklersüsteem heledate naftasaaduste tsisternautode laadimisplatsil ning raudtee laadimisestakaadil;
  • Vahtkustutussüsteemid suuremaltel mahutitel;
  • Jahutustorustik suurematel heledate naftasaaduste mahutitel;
  • Tuletõrjepumpla kail;
  • Tuletõrjevee maapealne ringtorustik;
  • Vahujaam;
  • Vahuaine.

Turvalisuse tagamiseks objektil ja lähiümbruses:

  • Aiaga piiratud ala;
  • Tehniline videovalve;
  • 24h mehitatud valve;
  • Territoorium kaetud automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga ATS;
  • Katlamajas gaasidetektor;
  • Varajase teavitamise süsteem (sireenid).

Ettevõtte väline ressurss õnnetuste võimalike tagajärgede leevendamiseks:

  • Tulekahju korral. Terminalis toimuva tulekahju korral reageerib Päästeameti ressursina kuus kuni kaheksa päästemeeskonda (vähemalt 18 meeskonna liiget) ning operatiivkorrapidaja.
  • Reostuse korral. Terminalis toimuva saastumise korral reageerib Päästeameti ressursina neli kuni viis päästemeeskonda (vähemalt 12 meeskonnaliiget) ning operatiivkorrapidaja.

Võimalikud hädaolukorrad

Hädaolukord – sündmus, mille lahendamiseks ei piisa ettevõtte oma ressurssidest ja vajatakse abi väljastpoolt (päästeteenistus jt).

Hädaolukorra lahendamise plaan rakendatakse viivitamatult, kui:

  • õnnetus on juhtunud või
  • toimub kontrolli alt väljunud sündmus, mis oma iseloomu tõttu võib muutuda suurõnnetuseks.

Mahutipark

  • Sädeme/staatilise elektri teke
  • Mahuti leke
  • Mahuti ületäitumine
  • Mahuti deformeerumine
  • Loigupõleng vallitusalal
  • Mahuti põleng

Tsisternautode laadimisestakaadid

  • Laadimisseadmete rike
  • Maandussüsteemi rike
  • Aurude tagastussüsteemi rike
  • Avarii tsisternautoga
  • Tsisternauto tulekahju

Raudtee laadimisestakaadid

  • Laadimisseadmete rike
  • Maandussüsteeemi rike
  • Drenaažisüsteemi lekkimine

Pumplad

  • Pumba rike
  • Kütuseaurude süttimine tuletöödel

Tehnoloogiline torustik

  • Ülerõhuklappide rike
  • Käsiajamiga siibri rike
  • Elektriküttekaabli lühis
  • Produktivooliku purunemine
  • Terminalisisese torustiku purunemine

Äärmuslikud ilmastikuolud

  • Libedus
  • Orkaan
  • Pikselöök mahutisse
  • Tuisk
  • Erakordselt külm ilm
  • Erakordselt kuum ilm
  • Paduvihm

Kommunaalvõrgud

  • Pikemaajaline elektrikatkestus
  • Maagaasi leke

Naabruses asuva ohtliku ettevõtte suurõnnetus

  • Ammoniaagi vabanemine

Õnnetusalase teabe edastamise kord tuleneb 17.02.2011 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 28 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“.

Selle kohaselt:

  • suurõnnetuse tekkimisel teavitab Nõlva 13 territooriumil sündmuse tuvastaja objekti turvatöötajat, tel: 6 052 040.
  • turvatöötaja teavitab vastutavat isikut, vahetus läheduses paiknevaid isikuid füüsilise ringkäiguga territooriumil ning ohualas paiknevaid ettevõtteid ja elanikke telefoni teel; bensiini autotsisterni plahvatusohu korral käivitatakse häiresireenid teavitamaks ohualas viibivaid isikuid. Evakueerimisvajaduse ja läbiviimise korra määrab päästetööde juht.
  • esitab vastutav isik esmase teabe ametkondadele järgnevalt:
    • Teavitab Häirekeskust, tel: 112
    • Teavitab terminali juhatajat, tel: 53 449 158
    • Teavitab territooriumil paikneva rentniku esindajat (Green Marine AS), tel: 52 25 740
  • Vastutav isik teavitab:
    • Teavitab Tallinna Linnavalitsust, tel: 6 404 141
    • Teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit, tel: 667 2000
  • Õnnetuse järgselt esitab terminali juhataja 30 kalendripäeva jooksul peale sündmust teabe järgnevalt:
    • Päästeametile, e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
    • Tehnilise Järelevalve Ametile, e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
    • Tallinna linnavalitsusele, e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Kuula ohusireene:

Üldhäire signaal Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel.

Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp

Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
Testsireen
Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.
Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.
Kuidas käituda kui kuuled sireeni:
  • Väljas viibides liigu risti tuule suunaga ohualast kaugemale!
  • Mine suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!
  • Sulge korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!
  • Autos olles sulge uksed ja aknad ning lülita välja ventilatsioon!
  • Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke!
  • Lülita sisse Vikerraadio (104,1) või Raadio 4 (94,5) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524.
  • Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja mine ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid kogunevad allapoole.
  • Ära kasuta lahtist tuld!
  • Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine!
Ettevõtte töötajaskond on koolitatud käituma ohu korral vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile (HOLP) ja teeb ohu korral aktiivset koostööd Päästeametiga.
Lisainfot saab ettevõttest Maardu Terminal AS. Kontaktiks on Maardu Terminal AS terminali juht Argo Suursoho, tel: 6 096 024, e-mail: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Terminali koduleht: www.maarduterminal.ee.